IMG_20150326_140925Märtsi lõpus võtsin osa aasta suurimaist turundussündmusest Password, kus seekord oli läbivaks teemaks “Tulevik”. Eksperdid nii kodu- kui välismaalt arutlesid selle üle, millised muutused ootavad turundus-, meedia ja reklaamivaldkonda ees lähima 10-20 aasta jooksul ning kuidas nendeks valmis olla.

Konverentsi avaetteasteks oli paneeldiskussioon Linnar Viiki ja Ott Pärna vahel, mis võeti kokku pealkirja all “Eesti aastal 2030” ning kus arutleti, millisteks trendideks peaksid turundajad tulevikus valmis olema. Ettekandest jäi kõlama soovitus võtta 1 päev nädalas ning mitte mõelda sel päeval oma kaubale, vaid mõelda kliendi peale ja sellele, mida klient tegelikult vajab ning kuidas temani jõuda.

TV3 emafirma MTG Creative’i õnnedirektor (ametinimetus kõlab põnevalt) Milene Wallin aga andis nõuandeid, kuidas suurendada oma organisatsiooni loovust. “Mõtle erinevalt! Mõtle äärmuslikult! Mõtle loovalt!” olid soovitused, mis tema suust kõlasid. Lisaks soovitas Wallin, et vahel tasub olla julge ning mitte küsida luba, vaid paluda hiljem hoopis andestust.

Päeva lõpetas Inglismaa agentuuri Adam&Eve DDB efektiivsusjuht Les Binet, kes on maailma juhtiv ekspert reklaami efektiivsuse mõõtmise alal. Binet rääkis meile nende viimasest uuringust, mille tulemusena selgus, millised on lühi- ja pikaajaliste reklaamistrateegiate mõjud. Peamine järeldus on, et pikaajaline strateegia ei ole lühiajaliste strateegiate summa. Ettevõtted vajavad mõlemat – nii lühi- kui pikaajalist reklaamistrateegiat ning oluline on leida nende kahe vahel tasakaal.

Teise päeva meeldejäävamaiks esinejaks kujunes hollandlasest turundusekspert ja äriraamatute autor Steven Van Belleghem. Kui mõne esineja puhul võis nii mõndagi konverentsil osalejat tabada laua taga haigutamas, siis Belleghem suutis köita 100% saalis viibijate tähelepanu. “When digital becomes human” teema all võttis Belleghem kokku selle, mis toimub kliendisuhetes tulevikus. Kas inimtöö automatiseerimine saab lõpmatuseni jätkuda või on inimesed klienditeeninduses siiski olulised? Me kõik tegelikult eelistaksime eelprogrammeeritud halbade emotsioonide vaba tehnoloogia poolt pakutavat klienditeenindust, kuid inimestel on siiski midagi, mida tehnoloogia pakkuda ei suuda – empaatia, loovus ja kirg. Steven Van Belleghemi raamat “When Digital becomes Human” kujunes ühtlasi ka konverentsi menukaimaks müügiartikliks (jah, tunnistan, see raamat rändas koos autori pühendusega ka minu kotti).

Konverents lõpetati meie põhjanaabrite TBWA\Helsinki branded content projekti Brändärit case studyga, mis muide, noppis Eurobestil Grand Prix tiitli. Tegemist oli 10 osast koosneva situatsioonikomöödiaga, kus väljamõeldud reklaamiagentuur töötas reaalsete brändidega ning iga episood oli seotud mingi reaalse kampaaniaga. Ideed kirjeldas TBWA\Helsinki juht Juha-Matti Raunio järgmiselt: “Tahtsime luua branded content platvormi, mida brändid saaks endale lubada, kuid mis oleks sama tulemuslik ja edukas nagu Manolo Blahniku kingad filmis Sex and the city”.

Screen Shot 2017-08-21 at 16.25.12
1. Alusta lihtsa valikuga Selekteerimist võib võtta progressina, kus alguses valime enam-vähem õige ala ja hakkame seda mudima üha paremaks. Seetõttu on hea alustada ka lihtsalt Quick Selectioni tööriistaga – jälgi, et üleval menüüs oleks Auto-Enhance’i ees linnuke, sest siis tuleb valik kvaliteetsem. Lihtsalt värvi üle ala, mida soovid valida. Shifti all hoides saab valikut täiendada ja Alt-klahvi all hoides saab valiku mingist piirkonnast maha võtta. Praeguseks valitud ala saab salvestada ka hilisemaks kasutamiseks. Tee sama tööriistaga olemasoleval valikul paremklõps ja vali Save selection, pane sellele nimi ja leiad selle alati Channelite alt üles. 2. Asume servade kallale Tehtud valik… View Article
I+could+use+the+protein+_6e140685eaee6f63b41af5335954ebac
Millest sõltub hea tiimitöö? Sõltub see suurest kogemustepagasist, vanuste erinevustest /sarnasusest või hoopis kollektiivi kuuluvate inimeste iseloomudest? Usun, et iga eelnevalt nimetatud faktor on hästi toimivas kollektiivis oluline, kuid üks olulisemaid on meeskonna omavaheline kommunikatsioon. Iga kollektiivi kiirus, efektiivsus ja töökvaliteet sõltub eeskätt nende kommunikatsioonioskusest. Parimad grupid suudavad üksteise mõttekäike ette aimata juba poole lause pealt ja esitatavat ideed hetkega mõista. Sellisel tasemel vilumus saavutatakse tihti pika koostöö tulemusel aga harvem ka kohese “klapi” olemasolul. Aga mida teha kui teineteise mõistmine ei ole kerge tulema, projektijuht ei mõista disaineri ettepanekuid, copywriter kirjutab liiga segaselt ning loovjuht lihtsalt ei suuda oma… View Article
Screen Shot 2017-05-11 at 10.31.20
Nädal tagasi kirjutas Best Marketing artikli sellest, et ärikonsultandid trügivad reklaamiagentuuride turule (loe lähemalt siit). Enne seda üllitas samal teemal artikli reklaamiajakiri Advertising Age (loe lähemalt siit). Esimest korda kuulsin ma ärikonsultatsiooni- ja reklaamivaldkonna lähenemisest kaks aastat tagasi Cannesi reklaamifestivalil, kus Sir Martin Sorrell selle stsenaariumi reklaamitööstusele välja käis. Tahame seda või mitte, aga tõenäoliselt liiguvad konsultatsiooni- ja reklaamiäri teineteisele lähemale ka Eestis. Küll võibolla mitte nii kiiresti ja nii suurelt kui see toimub Ameerika Ühendriikides või Hollandis, aga kindlasti toimuvad muutused meilgi. Alates veidi kaugemast ajast kui reklaami- ja meediaäri teineteisest eemaldusid ja lähemast ajast kui traditsiooniline ja digitaalreklaam oma tegemistele… View Article
Relativity
July 1953
Lithograph
27.7x29.2cm
Igaüks, kes on vähemalt ühel ajurünnakul osalenud teab mis tunne on mõelda ideid inimesega kes kardab oma ideid välja öelda, või inimesega kes on nii autoritaarne, et sõidab sinu ideedest teerulliga üle. Kindlasti on sulle tuttav ka inimene, kes ei paku ühtegi ideed ja inimene, kes räägib vahetpidamata ja kommenteerib su ideid sõnadega: “Ei tundu kuidagi, mõtleme veel.”  Järgmine loovtehnika peaks antud käitumismaneerid välja juurima. Loovtehnika nimega “Trepimeetod” on loodud grupiloovuse vallandamiseks ja toodab palju erinevaid ideid. Kui seda õigesti läbi viia, siis eemaldab see loovtiimis oleva laiskuse, hirmu ja autoriteetse mõjutamise. See annab kõigile võimaluse ja kohustuse kaasa mõelda…. View Article
1
Hea Instagrami pildi tegemine võib olla raskem, kui see algul tundub. Tuleb silmas pidada valgustust, joondust, tonaalsust, kaunidust ja mustmiljonit teist asja. Kuid üks on kindel – tabu on arvata, et hea Instagrami pilt peab olema pildistatud peegel- või hübriidkaameraga, sest tegelikult teevad juba praegused nutitelefonid piisavalt hea kvaliteediga pilte. Selleks, et luua endale või mõnele brändile kaunis Instagrami feed, tulevad kindlasti kasuks järgnevad nõuanded: INIMESTE PILDISTAMINE Pildista inimesi silmade kõrguselt ja kasuta võimalusel naturaalset valgust. Kui soovid näidata inimese tuntust või suurust, suuna kaamera õrnalt alt-üles. Jälgi, et midagi taustast inimesele pähe või keha külge ei kasvaks (näiteks mõni… View Article
68747470733a2f2f7777772e726f626572746b617461692e636f6d2f77702d636f6e74656e742f75706c6f6164732f323031362f30382f496e7374616772616d2d53746f726965732d2e6a7067
2016. aasta alguses lansseeriti Instagram Stories, mille eripära seisneb, sarnaselt Snapchat Stories’ele, selles, et kõik Stories’ esse postitatud pildid ja videod kustuvad 24-tunni pärast. Tänaseks on Jim Squiresi andmetel Instagram Stories’el üle maailma 150 miljonit igapäevast kasutajat.
ICON_3
Viimastel päevadel on rohkem kui tavaliselt räägitud sisuturundusest. Põhjuse selleks andis TV3, kes juba mõnda aega müüb sisuturunduse nime all kommertslugusid oma uudistesaatesse. Juba paar aastat või isegi kauem on sarnast teenust pakkunud ajalehed ja veebiportaalid, kuhu saab raha eest sisuturunduse nime all oma ettevõtte nimelise kommertsartikli või sponsorteate osta.   Tegelikult on sisuturundus (ingl k content marketing) midagi enamat kui kommertsartikkel mõnes meediakanalis. Sisuturundus on järjepidev turundus- ja äriprotsess, mille raames ettevõte loob ja edastab asjakohast ja väärtuslikku sisu. Sisuturunduse eesmärgiks on leida, kaasata ja sidustada oma sihtgrupp nii, et see paneb kliendi kasumlikult tegutsema ettevõtte huvides. Ehk teisisõnu, paneb… View Article
Kategooriad
Hoiatus: eesolev postitus võib muuta teid kergelt filosoofiliseks ning tekitada elumuutvaid mõtteid.  Elame ajastul, mil inimene on aru saanud, et kõige väärtuslikum resurss maamuna peal on aeg. Aeg on ainus vahend, mida me ei saa juurde teenida, osta ega tekitada. Kogu maailm on üles ehitatud just sellele, et see kõige väärtuslikum resurss saaks ära kasutatud võimalikult efektiivselt. Kuigi igaüks ei pruugi seda endale teadlikult tunnistada, sunnib keskkond meid kohanema kiireltareneva eluga ning selle tempoga. Sisuliselt tunneme me tänu tehnoloogia arengule, et jõuame iga saabuva päevaga üha rohkem korda saata. Öeldakse, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Inimese iseloom on… View Article
90FE40DD-137C-4761-B960-BA2535D30AC6
Kui suurem osa maale on niikuinii netis üleval ja Pokemon Go on populaarsem kui Facebook, siis kuidas peaks maailmas turundama midagi statsionaarset, vana ja originaalset? Järgnevalt paneme luubi alla Eesti ja välismaa muuseumid ning vaatame, kuidas on müüdud uut ja vana. Mida teeb Eesti? Eesti Kunstimuuseumi alla kuulub viis erinevat muuseumi: KUMU, Kadrioru Kunstimuuseum, Mikkeli Muuseum, Niguliste Muuseum ja Adamson – Ericu isikumuuseum. Kõik need viis muuseumi on erineva identiteediga. KUMU on viiest uusim ja parim näide ühest korralikust kunstimuuseumi identiteedist. Ta on Eesti Kunstimuuseumitest ainsana esindatud kõigis enimkasutatud sotsiaalmeedia kanalis. Postitused on tihedad nii KUMU enda kui ka külastajate… View Article
mõjuta ja mõista teiste otsuseid
Daniel Kahnemani raamat “Kiire ja aeglane mõtlemine” on kasulik lugemine igaühele, sest aitab mõista, kuidas inimese aju töötab. Kui mõistad, miks ja kuidas teised inimesed otsuseid langetavad, on seda nii töö- kui eraelus võimalik enda kasuks rakendada. Turunduse aspektist aitavad need teadmised kirjutada veenvamaid sõnumeid ja luua strateegiaid, mis alateadlikult tarbijat tootest/teenusest huvituma panevad. Raamatu järgi põhinevad inimese otsused kahel süsteemil. Tähele tasuks panna, et need ei ole ajus 2 eraldi eristatavat piirkonda, vaid pigem abstraktsed süsteemid mõistmaks aju tööd. Esimesse süsteemi kuuluvad kaasasündinud oskused, mis põhinevad suuresti instinktidel ja refleksidel. Teise süsteemi pädevusse kuuluvad tegevused, mis nõuavad teadlikku tahet… View Article
social-1206610_1280
Tegelikult oleme me Facebooki reachi varemgi oma blogis puudutanud, kuid on asju, mille puhul pole kordamine liiast. Eriti, kui numbrid on drastiliselt muutunud. SocialFlow jälgis jaanuarist maini 3000 meediaväljaande või kirjastaja Facebooki-lehte ning pehmelt öeldes oli tulemus hirmutav. Selle aja jooksul langes reach keskmiselt koguni 42%.”Selliseid numbreid vaadates pole kuidagi võimalik näha, et see kirjastajaid rõõmustada saaks. Kirjastajad siiski postitavad uudiseid, et võimalikult paljud inimesed neid näeks,” kommenteeris SocalFLow CEO Jim Anderson. Andersoni arvates on selline langus eriti tähelepanuväärne, kuna väga paljude inimeste jaoks on just Facebook muutunud esimeseks uudistekanaliks. Näiteks eelmisel aastal Pew Research Centeri poolt läbi viidud uuringust… View Article