Heade filmidega on enamasti nii, et kui neile kiputakse järg tegema, kukub see välja kas kehvasti või väga kehvasti. Vähesed järjed on olnud paremad, kui esimene osa, kuid filmikriitikute arvamusele tuginedes on kõige tuntumad ehk Terminatori ja Godfatheri teised osas.

Tegelikult on reklaamidega samamoodi – kui oled korra midagi väga head teinud, on sellele samaväärset järge väga raske luua.

Hea näide on eelmisel aastal Cannes Lions’il võimsa tulemuse teinud Geico Unskippable. Kõik reklaamindusega kuidagi seotud olevad inimesed mäletavad klippi, kus suur bernhardiin mannekeenidena seisva perekonna nõudest spagethi bolognese’t lõhverdas. Selle reklaami meeldivus on kindlasti maitse asi, kuid kindlasti oli see üle pika aja midagi teistsugust. Ega ta muidu polnuks ka Cannes’is edukas.

Järjed on aga olnud punnitatud. Ei teagi täpselt, kas asi on selles, et Geico loovprotsesside eest hoolitsev The Martin Agency viis lati oma esimese seeriaga nii kõrgele, et isegi normaalne asi tundub kehv või siis ongi tulemus kehv, kuid igatahes need reklaamid inimesi enam ei köida.

Esmalt toodi golfiturniirile merekoletis Kraken. Kusjuures klipp kogus vana rasva pealt mõnisada tuhat Youtube’i-vaatamist, kuid dislike’ide arv oli like’ide kõrval väga suur.

Nüüd on taas mindud unskippable teed ja nägu, kuid esimese seeria eduni ei pääseta isegi lähedale mitte. Absurd on klippides olemas, kuid mitte miski ei erista neid klippe teistest absurdipüüdjatest, keda on tänapäeva reklaaminduses väga palju. Liiga palju.

Terminator ja Geico on siiski haruldused. Kes teeb vingema järje, on väga kõva mees (või naine).