10418502_10153464519147728_5153612300249492434_nViibin esmakordselt maailma suurimal loovusfestivalil Cannes Lionsil. Kuna mul on eelmise aasta lõpus Helsingis peetud Eurobesti näol olemas võrdlusmoment, võin täiesti objektiivseks jäädes väita, et tasemevahe on üüratu. Eelmisel aastal turnisin reklaamimaailma Munamäel, nüüd seiklen Mount Blancil.

Tegelikult ei osanud ma midagi oodata, aga kuidas saanukski, kui ma pole siin varem käinud. Võrreldes Eurobesti-eelse ootusega teadsin vaid, et Vahemereäärne kliima ja õhulistes suvekleitides ringi hõljuvad päikesekuldse jumega kaunitarid on mulle varatalvisest Helsingist ning kurguni kinnipolsterdatud sulejopedes kujudest sümpaatsemad. Kuid oma postituses ei lase ma end nendest teguritest kuidagi kallutada.

Ehk tegin Eurobestil lihtsalt valed valikud, kuid seal oli liiga palju nõrku ettekandeid. Oli piinlikku eneseupitamist, oli ettevalmistamatust, oli lihtsalt halbu ettekandjaid (mõtle oma ülikooliaja kõige igavamale õppejõule). Seminaridel jäid liialt domineerima juba ammu läbikulunud väljendid “tee midagi teistmoodi”, “mõtle out-of-the-box” ja muu selline vaht, mille suunas niikuinii iga loovinimene püüelda võiks. Uusi ideid või kaasakiskuvaid mõtteid oli vähe.

Cannes Lions tõmbas aga kohe kaasa. Tõsi, mul kui suurel zombie-sõbral on raske endale andestada, et ma magasin maha ettekande “How to survive zombie attack”, kus teiste hulgas astus üles USA hittseriaali “Walking Dead” staar Steven Yeun, kuid samal ajal teises saalis toimunu oli võit igal juhul.

Reklaamidele pühendunud UK produktsiooni Blinkinki tegevprodutsent Bart Yates võitis momendilt publiku südamed. Ta näitas visuaalselt kauneid südamlikke lugusid rääkivaid klippe, kuid kõige olulisem oli, et ta suutis making-of’ide ja tööprotsessi selgitamisega auditooriumini tuua kogu tiimi pühendumise. Briljantsed klipid ja soojad lood ei sünni niisama. Nendega nähakse tõesti vaeva. Tõsi, väikses Eestis ja siinsete eelarvete juures näib mõni protsess natukene ulmevaldkonnast, kuid mõned meetodid on vägagi reaalsed. On, mida oma töös üle võtta.

17724_10153464764537728_1912051442953262301_n

Koos korealase Peter Kimiga oli huvitav kiigata tulevikku. Tema ettekanne “The Next Decade of Social Media” keris ajaratast kümme aastat edasi spekuleerides sotsiaalmeedia üle. Tema hinnangul muutub valdkond kardinaalselt. Tuleviku sotsiaalmeedia on automatiseeritum, personaalsem ja integreeritum ning kolib sinna, kus me teda praegu isegi ette ei oska kujuta. Sotsiaalmeediakiip sinu või sinu lemmiklooma naha all? Jah, 2025. aastal ilmselt reaalsus. Ka rõhutas ta, et tuleb võimalikult kiiresti ära unustada valearusaam, et sotsiaalmeedia on tasuta. See pole juba praegu nii ja muutub tulevikus veel selgemaks.

Ettekande “Nailing Jelly to a Tree & Other Wild Goose Chases” lähenemine oli jällegi täiesti omamoodi. Kognitiivse neuroteaduse professor doktor Itiel Dror ja brändiekspert Nir Wegrzyn selgitasid koos inimeste (loe: tarbijate) psühholoogiat ja brändi maine olulisust. Et infoajastul tuleb reeglina teave ühest kõrvast sisse ja läheb sama kiiresti teisest välja, ei piisa pelgalt heast sõnumist – slogan või lubadus peab olema nii hea, et süüvib mällu. Sõnumist peab saama mälestus. Sama oluline on lugu, mida viimasel ajal reklaamimaailmas nõnda palju rõhutatud. Kui räägid loo, pead seda tegema hästi, sest vastasel juhul see kaob.

Kas teadsid, et pimetestides eelistavad üheksa inimest kümnest Pepsit Coca-Colale? Aga Coca-Cola müüb sellegipoolest neli korda paremini. Coca-Cola räägib lugusid. Coca-Cola on ise lugu.

Et jaanipäevanädalal ei taha keegi eeposemõõtmetes blogipostitusi lugeda, on aeg otsad kokku tõmmata. Olulise märkusena olgu rõhutatud, et avapäeval ei õnnestunud mul ühelegi haigutamapanevale loengule jõuda. Ehk nii jääbki?

I+could+use+the+protein+_6e140685eaee6f63b41af5335954ebac
Millest sõltub hea tiimitöö? Sõltub see suurest kogemustepagasist, vanuste erinevustest /sarnasusest või hoopis kollektiivi kuuluvate inimeste iseloomudest? Usun, et iga eelnevalt nimetatud faktor on hästi toimivas kollektiivis oluline, kuid üks olulisemaid on meeskonna omavaheline kommunikatsioon. Iga kollektiivi kiirus, efektiivsus ja töökvaliteet sõltub eeskätt nende kommunikatsioonioskusest. Parimad grupid suudavad üksteise mõttekäike ette aimata juba poole lause pealt ja esitatavat ideed hetkega mõista. Sellisel tasemel vilumus saavutatakse tihti pika koostöö tulemusel aga harvem ka kohese “klapi” olemasolul. Aga mida teha kui teineteise mõistmine ei ole kerge tulema, projektijuht ei mõista disaineri ettepanekuid, copywriter kirjutab liiga segaselt ning loovjuht lihtsalt ei suuda oma… View Article
Screen Shot 2017-05-11 at 10.31.20
Nädal tagasi kirjutas Best Marketing artikli sellest, et ärikonsultandid trügivad reklaamiagentuuride turule (loe lähemalt siit). Enne seda üllitas samal teemal artikli reklaamiajakiri Advertising Age (loe lähemalt siit). Esimest korda kuulsin ma ärikonsultatsiooni- ja reklaamivaldkonna lähenemisest kaks aastat tagasi Cannesi reklaamifestivalil, kus Sir Martin Sorrell selle stsenaariumi reklaamitööstusele välja käis. Tahame seda või mitte, aga tõenäoliselt liiguvad konsultatsiooni- ja reklaamiäri teineteisele lähemale ka Eestis. Küll võibolla mitte nii kiiresti ja nii suurelt kui see toimub Ameerika Ühendriikides või Hollandis, aga kindlasti toimuvad muutused meilgi. Alates veidi kaugemast ajast kui reklaami- ja meediaäri teineteisest eemaldusid ja lähemast ajast kui traditsiooniline ja digitaalreklaam oma tegemistele… View Article
Relativity
July 1953
Lithograph
27.7x29.2cm
Igaüks, kes on vähemalt ühel ajurünnakul osalenud teab mis tunne on mõelda ideid inimesega kes kardab oma ideid välja öelda, või inimesega kes on nii autoritaarne, et sõidab sinu ideedest teerulliga üle. Kindlasti on sulle tuttav ka inimene, kes ei paku ühtegi ideed ja inimene, kes räägib vahetpidamata ja kommenteerib su ideid sõnadega: “Ei tundu kuidagi, mõtleme veel.”  Järgmine loovtehnika peaks antud käitumismaneerid välja juurima. Loovtehnika nimega “Trepimeetod” on loodud grupiloovuse vallandamiseks ja toodab palju erinevaid ideid. Kui seda õigesti läbi viia, siis eemaldab see loovtiimis oleva laiskuse, hirmu ja autoriteetse mõjutamise. See annab kõigile võimaluse ja kohustuse kaasa mõelda…. View Article
1
Hea Instagrami pildi tegemine võib olla raskem, kui see algul tundub. Tuleb silmas pidada valgustust, joondust, tonaalsust, kaunidust ja mustmiljonit teist asja. Kuid üks on kindel – tabu on arvata, et hea Instagrami pilt peab olema pildistatud peegel- või hübriidkaameraga, sest tegelikult teevad juba praegused nutitelefonid piisavalt hea kvaliteediga pilte. Selleks, et luua endale või mõnele brändile kaunis Instagrami feed, tulevad kindlasti kasuks järgnevad nõuanded: INIMESTE PILDISTAMINE Pildista inimesi silmade kõrguselt ja kasuta võimalusel naturaalset valgust. Kui soovid näidata inimese tuntust või suurust, suuna kaamera õrnalt alt-üles. Jälgi, et midagi taustast inimesele pähe või keha külge ei kasvaks (näiteks mõni… View Article
68747470733a2f2f7777772e726f626572746b617461692e636f6d2f77702d636f6e74656e742f75706c6f6164732f323031362f30382f496e7374616772616d2d53746f726965732d2e6a7067
2016. aasta alguses lansseeriti Instagram Stories, mille eripära seisneb, sarnaselt Snapchat Stories’ele, selles, et kõik Stories’ esse postitatud pildid ja videod kustuvad 24-tunni pärast. Tänaseks on Jim Squiresi andmetel Instagram Stories’el üle maailma 150 miljonit igapäevast kasutajat.
ICON_3
Viimastel päevadel on rohkem kui tavaliselt räägitud sisuturundusest. Põhjuse selleks andis TV3, kes juba mõnda aega müüb sisuturunduse nime all kommertslugusid oma uudistesaatesse. Juba paar aastat või isegi kauem on sarnast teenust pakkunud ajalehed ja veebiportaalid, kuhu saab raha eest sisuturunduse nime all oma ettevõtte nimelise kommertsartikli või sponsorteate osta.   Tegelikult on sisuturundus (ingl k content marketing) midagi enamat kui kommertsartikkel mõnes meediakanalis. Sisuturundus on järjepidev turundus- ja äriprotsess, mille raames ettevõte loob ja edastab asjakohast ja väärtuslikku sisu. Sisuturunduse eesmärgiks on leida, kaasata ja sidustada oma sihtgrupp nii, et see paneb kliendi kasumlikult tegutsema ettevõtte huvides. Ehk teisisõnu, paneb… View Article
Kategooriad
Hoiatus: eesolev postitus võib muuta teid kergelt filosoofiliseks ning tekitada elumuutvaid mõtteid.  Elame ajastul, mil inimene on aru saanud, et kõige väärtuslikum resurss maamuna peal on aeg. Aeg on ainus vahend, mida me ei saa juurde teenida, osta ega tekitada. Kogu maailm on üles ehitatud just sellele, et see kõige väärtuslikum resurss saaks ära kasutatud võimalikult efektiivselt. Kuigi igaüks ei pruugi seda endale teadlikult tunnistada, sunnib keskkond meid kohanema kiireltareneva eluga ning selle tempoga. Sisuliselt tunneme me tänu tehnoloogia arengule, et jõuame iga saabuva päevaga üha rohkem korda saata. Öeldakse, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Inimese iseloom on… View Article
90FE40DD-137C-4761-B960-BA2535D30AC6
Kui suurem osa maale on niikuinii netis üleval ja Pokemon Go on populaarsem kui Facebook, siis kuidas peaks maailmas turundama midagi statsionaarset, vana ja originaalset? Järgnevalt paneme luubi alla Eesti ja välismaa muuseumid ning vaatame, kuidas on müüdud uut ja vana. Mida teeb Eesti? Eesti Kunstimuuseumi alla kuulub viis erinevat muuseumi: KUMU, Kadrioru Kunstimuuseum, Mikkeli Muuseum, Niguliste Muuseum ja Adamson – Ericu isikumuuseum. Kõik need viis muuseumi on erineva identiteediga. KUMU on viiest uusim ja parim näide ühest korralikust kunstimuuseumi identiteedist. Ta on Eesti Kunstimuuseumitest ainsana esindatud kõigis enimkasutatud sotsiaalmeedia kanalis. Postitused on tihedad nii KUMU enda kui ka külastajate… View Article
mõjuta ja mõista teiste otsuseid
Daniel Kahnemani raamat “Kiire ja aeglane mõtlemine” on kasulik lugemine igaühele, sest aitab mõista, kuidas inimese aju töötab. Kui mõistad, miks ja kuidas teised inimesed otsuseid langetavad, on seda nii töö- kui eraelus võimalik enda kasuks rakendada. Turunduse aspektist aitavad need teadmised kirjutada veenvamaid sõnumeid ja luua strateegiaid, mis alateadlikult tarbijat tootest/teenusest huvituma panevad. Raamatu järgi põhinevad inimese otsused kahel süsteemil. Tähele tasuks panna, et need ei ole ajus 2 eraldi eristatavat piirkonda, vaid pigem abstraktsed süsteemid mõistmaks aju tööd. Esimesse süsteemi kuuluvad kaasasündinud oskused, mis põhinevad suuresti instinktidel ja refleksidel. Teise süsteemi pädevusse kuuluvad tegevused, mis nõuavad teadlikku tahet… View Article
social-1206610_1280
Tegelikult oleme me Facebooki reachi varemgi oma blogis puudutanud, kuid on asju, mille puhul pole kordamine liiast. Eriti, kui numbrid on drastiliselt muutunud. SocialFlow jälgis jaanuarist maini 3000 meediaväljaande või kirjastaja Facebooki-lehte ning pehmelt öeldes oli tulemus hirmutav. Selle aja jooksul langes reach keskmiselt koguni 42%.”Selliseid numbreid vaadates pole kuidagi võimalik näha, et see kirjastajaid rõõmustada saaks. Kirjastajad siiski postitavad uudiseid, et võimalikult paljud inimesed neid näeks,” kommenteeris SocalFLow CEO Jim Anderson. Andersoni arvates on selline langus eriti tähelepanuväärne, kuna väga paljude inimeste jaoks on just Facebook muutunud esimeseks uudistekanaliks. Näiteks eelmisel aastal Pew Research Centeri poolt läbi viidud uuringust… View Article
1111
Olen sel aastal palju mõelnud, mida võiks senises elus omandatule juurde õppida. Kuidas end harida ja olla sellega eeskujuks oma lähedastele. Minu suurimaks kooliks saab kindlasti olema juuni lõpus Cannes Lionsil osalemine – plaanin ammutada kõike, mis minu lokipahmaka alla mahub. Sõbrad Instagramist ja näoraamatust võiksid end juba valmis panna, mul on isegi postituste lemmikfiltrid välja valitud. Aga Cannes’ist lähemalt juba juuni kolmandal nädalal. Oma reklaamileidudes keskendusingi enesearendamisele. Ma polnud Eestis märganud reklaame, mis kutsuksid reklaami või psühholoogiat õppima. See on kummaline, sest neile aladele saaks ju väga lahedaid klippe luua. Näiteks leidsin lõbusad Miami Ad School reklaamid, mille loojateks… View Article
ARVAMUS JA INTERVJUUD

arvamus ja intervjuud: ARVAMUS: Telereklaam jääb!

19/05/2016
shutterstock_208318336
Viimasel ajal olen nii mitmeltki tuttavalt kuulnud, et kuna nad televiisorit enam ei vaata, näib telereklaami olemus täiesti mõttetu. Lükkan selle väite ümber. Ajad, mil tuli punkt kell 19:05 televiisori ette tormata, sest algas Santa Barbara või mõni muu ajusurm, on ehk tõesti läbi. Iroonilisel kombel tuleb seda teha ainult eeldatavalt haritumal vaatajaskonnal, kes Foorumi või mõne muu sarnase saate ja selle osaliselt põneva Twitteri-voo järgi janunevad. Aga seda ainult põhjusel, et kui mõni poliitik miskit intrigeerivat ütleb, saad sa selle ilmselt onlines surfates teada ning kahetsed, et saadet ei vaadanud. Ka spordimaailmas pole miskit muutunud: spordimehed teevad endiselt hommikuti… View Article