Aprilli lõpus avanes mul võimalus osaleda Londonis toimunud veebidisainikonverentsil “Future of Web Design”. Tegemist polnud kaugeltki pelgalt disaineritele mõeldud seminariga. Kohale oli tulnud igast võimalikust ilmakaarest kõik kuidagigi seotud ametite esindajad: programmeerijad, loovjuhid, projektijuhid jne.

Ülesehituse poolest oli seminar üsna sarnane mullu detsembris toimunud Eurobestile. Ettekanded toimusid kahes saalis, lisaks sai osa võtta erinevatest workshopidest. Korralduslikus mõttes oli konverents Eurobestiga võrreldes oluliselt külastajasõbralikum. Kui Helsingis peetud üritusel pidi isegi vee eest välja laduma kuus eurot, siis Londonis olid hinna sees kõik söögid ja lõputult vett ning kohvi. Tõsi, kohvi osas võtsid külalised kannust viimast ja õhtuks polnud saalis inimesi, kelle käed power-laengust ei värisenuks.

Aga nüüd sisust. Pean tunnistama, et konverentsi grandioosset nime arvestades oodanuks ma ettekannetest veidi enamat. Liiga palju keskenduti möödanikule ja olevikule, tulevikule vähem. Aga see ei tähenda sugugi, et ürituse positiivse poole pealt jäi mulle meelde vaid tasuta söök-jook.

Suuremaid küberaustajaid ilmselt pelgalt intrigeeriva pealkirja pärast kulmu kergitama panev “The future of web is printed” osutus mulle üheks huvipakkuvamaks. Sisuliselt korrati üle vana tõde “uus on ammuunustatud vana”. Erinevate näidete najal selgitati, kuidas tänapäevased “uued” kontseptsioonid, struktuurid, kujundusstiilid, reeglid ja layout’id veebis pärinevad tegelikult aastakümnete tagusest traditsioonilisest meediast.

*Lähemalt võib loengu teemaga tutvuda siin.

Isiklikus plaanis mulle sama sümpaatne oli loeng “Think like a motion designer”. Olen ise olnud alati pigem kasvõi väikseid emotsioone pakkuvate veebilahenduste poolt ning nüüd sain kinnitust, et ma ei mõtle sugugi vales suunas. Animatsiooniga annad edasi emotsiooni, tekitad reaktsiooni ja kujundad raskusastet täpselt selliseks, et kasutajal on lihtsam nähtavat omastada. Kuid seejuures on oluline, et animatsioon on stiilne ja selle taga peitub mõte – kui point puudub, mõtle hoolega, kas seda üldse on vaja?

*Tutvu teemaga lähemalt siin.

Osalesin Londonis ka kahel Workshopil. Esimese puhul tutvusime Londoni linnapeal tüpograafiaga, kuid lõppkokkuvõttes mulle sellest väga erilist muljet ei jäänud. Workshop alapealkirjaga “Responsive Content Modeling” oli jällegi fun ja mitmes mõttes silmaringi arendav.

Workshopil tõstatati esmalt probleem ja selgitati, et pahatihti suunavad disainerid juba eos oma tähelepanu veebilehe valedele osadele, näiteks esilehele, kuigi märksa külastatavam on üks sisulehtedest. Meie ülesanne oli vaadelda erinevaid projekte, mille juures eristada olulised sisulehed ning vastavalt sihtgrupile ja seatud visioonile need tähtsuse järjekorda panna. Lisaks tuli ka lehtedel eraldi sisujupid prioritiseerida ja nendest loogiline tervik luua.

Lisaks sisule oli workshopil põnev jälgida laiemat pilti. Seltskond oli kirju – umbes 30st inimesest kõigest kaks olid inglased – ning inimeste kogemustepagas ja taust väga erinev, kuid ometi leiti kergesti teineteisemõistmine ja koostöö sujus suurepäraselt.

*Artikli sisumudeli loomisest leiad siit.

Lõpetuseks veidi ka Londonist, kus ma esmakordselt viibisin. Käimist ja vaatamist oli palju ja ajast jäi ilmselgelt väheks. Esimese hooga ehmatas hinnatase, kuid lõpuks harjub ka sellega, et iga liigutuse eest peab 30 naela maksma. Minul on edaspidi raske kaasa noogutada ka nendega, kes Londoni kehva ilma kiruvad. See pool päeva, mil vihma sadas, olin konverentsisaalis peidus, muidu siras päike ja ilm oli soe. Mõnus.

craft-fig
Pole hullu. Mina ka tegelikult ei teadnud. Asi ei ole selles, et sina või mina oleksime lollid. Asi on selles, et meediakanalites on sisuturunduse kontseptsiooni tihti valesti mõistetud. Sisuturundus ei ole üks kommertsartikkel uudisteportaalis või lühike müügisõnum ettevõtte sotsiaalmeedia kontol. Sisuturundus ei ole ka iganädalased lühikesed müügisõnumid kellegi sotsiaalmeedia kontol. Praeguses digi-põhises maailmas on kõik inimesed justkui individuaalsed meediaettevõtted, vahendades oma Facebooki seinal pidevalt uut informatsiooni. Meie rusikareegel info tarbimiseks tundub olevat, et see tuleb üles korjata sama kiiresti kui põrandale kukkunud maiustus – maksimaalselt viie sekundiga, muidu pole see enam söödav. Aga kas pidev sisu tootmine mistahes meediakanalis müüb… View Article
Screen Shot 2017-09-07 at 15.56.33
Aegade alguses (ehk 2010. aastal) oli Instagram üks lihtne piltide jagamise platvorm, mille võlu seisnes selles, et kõik, mis üles läks oli kiire ja üsna toores. Praeguseks ajaks on Instagramist saanud võimas sotsiaalmeedia kanal, millel on 700 millionit igakuist aktiivset kasutajat. Kuid selle algne kontseptsioon on üsna palju muutunud. Lihtsast platvormist, kus oma pilte jagada on saanud paljude võimalustega mega-app, mis oma algoritmidega valib piltide järjestust. Lisaks on sellest lihtsa loogikaga piltide jagamise rakendusest saanud võimas turunduskanal, kus saab mitmel kujul reklaame postitada, oma toodet turundada läbi influencer’ite, sihtida täpset sihtrühma jpm. Nüüd toomegi välja mõned mõtted, mida võiks Instagramis turundades kindlasti katsetada (või vähemalt arvesse võtta).
I+could+use+the+protein+_6e140685eaee6f63b41af5335954ebac
Millest sõltub hea tiimitöö? Sõltub see suurest kogemustepagasist, vanuste erinevustest /sarnasusest või hoopis kollektiivi kuuluvate inimeste iseloomudest? Usun, et iga eelnevalt nimetatud faktor on hästi toimivas kollektiivis oluline, kuid üks olulisemaid on meeskonna omavaheline kommunikatsioon. Iga kollektiivi kiirus, efektiivsus ja töökvaliteet sõltub eeskätt nende kommunikatsioonioskusest. Parimad grupid suudavad üksteise mõttekäike ette aimata juba poole lause pealt ja esitatavat ideed hetkega mõista. Sellisel tasemel vilumus saavutatakse tihti pika koostöö tulemusel aga harvem ka kohese “klapi” olemasolul. Aga mida teha kui teineteise mõistmine ei ole kerge tulema, projektijuht ei mõista disaineri ettepanekuid, copywriter kirjutab liiga segaselt ning loovjuht lihtsalt ei suuda oma… View Article
Screen Shot 2017-05-11 at 10.31.20
Nädal tagasi kirjutas Best Marketing artikli sellest, et ärikonsultandid trügivad reklaamiagentuuride turule (loe lähemalt siit). Enne seda üllitas samal teemal artikli reklaamiajakiri Advertising Age (loe lähemalt siit). Esimest korda kuulsin ma ärikonsultatsiooni- ja reklaamivaldkonna lähenemisest kaks aastat tagasi Cannesi reklaamifestivalil, kus Sir Martin Sorrell selle stsenaariumi reklaamitööstusele välja käis. Tahame seda või mitte, aga tõenäoliselt liiguvad konsultatsiooni- ja reklaamiäri teineteisele lähemale ka Eestis. Küll võibolla mitte nii kiiresti ja nii suurelt kui see toimub Ameerika Ühendriikides või Hollandis, aga kindlasti toimuvad muutused meilgi. Alates veidi kaugemast ajast kui reklaami- ja meediaäri teineteisest eemaldusid ja lähemast ajast kui traditsiooniline ja digitaalreklaam oma tegemistele… View Article
Relativity
July 1953
Lithograph
27.7x29.2cm
Igaüks, kes on vähemalt ühel ajurünnakul osalenud teab mis tunne on mõelda ideid inimesega kes kardab oma ideid välja öelda, või inimesega kes on nii autoritaarne, et sõidab sinu ideedest teerulliga üle. Kindlasti on sulle tuttav ka inimene, kes ei paku ühtegi ideed ja inimene, kes räägib vahetpidamata ja kommenteerib su ideid sõnadega: “Ei tundu kuidagi, mõtleme veel.”  Järgmine loovtehnika peaks antud käitumismaneerid välja juurima. Loovtehnika nimega “Trepimeetod” on loodud grupiloovuse vallandamiseks ja toodab palju erinevaid ideid. Kui seda õigesti läbi viia, siis eemaldab see loovtiimis oleva laiskuse, hirmu ja autoriteetse mõjutamise. See annab kõigile võimaluse ja kohustuse kaasa mõelda…. View Article
1
Hea Instagrami pildi tegemine võib olla raskem, kui see algul tundub. Tuleb silmas pidada valgustust, joondust, tonaalsust, kaunidust ja mustmiljonit teist asja. Kuid üks on kindel – tabu on arvata, et hea Instagrami pilt peab olema pildistatud peegel- või hübriidkaameraga, sest tegelikult teevad juba praegused nutitelefonid piisavalt hea kvaliteediga pilte. Selleks, et luua endale või mõnele brändile kaunis Instagrami feed, tulevad kindlasti kasuks järgnevad nõuanded: INIMESTE PILDISTAMINE Pildista inimesi silmade kõrguselt ja kasuta võimalusel naturaalset valgust. Kui soovid näidata inimese tuntust või suurust, suuna kaamera õrnalt alt-üles. Jälgi, et midagi taustast inimesele pähe või keha külge ei kasvaks (näiteks mõni… View Article
68747470733a2f2f7777772e726f626572746b617461692e636f6d2f77702d636f6e74656e742f75706c6f6164732f323031362f30382f496e7374616772616d2d53746f726965732d2e6a7067
2016. aasta alguses lansseeriti Instagram Stories, mille eripära seisneb, sarnaselt Snapchat Stories’ele, selles, et kõik Stories’ esse postitatud pildid ja videod kustuvad 24-tunni pärast. Tänaseks on Jim Squiresi andmetel Instagram Stories’el üle maailma 150 miljonit igapäevast kasutajat.
ICON_3
Viimastel päevadel on rohkem kui tavaliselt räägitud sisuturundusest. Põhjuse selleks andis TV3, kes juba mõnda aega müüb sisuturunduse nime all kommertslugusid oma uudistesaatesse. Juba paar aastat või isegi kauem on sarnast teenust pakkunud ajalehed ja veebiportaalid, kuhu saab raha eest sisuturunduse nime all oma ettevõtte nimelise kommertsartikli või sponsorteate osta.   Tegelikult on sisuturundus (ingl k content marketing) midagi enamat kui kommertsartikkel mõnes meediakanalis. Sisuturundus on järjepidev turundus- ja äriprotsess, mille raames ettevõte loob ja edastab asjakohast ja väärtuslikku sisu. Sisuturunduse eesmärgiks on leida, kaasata ja sidustada oma sihtgrupp nii, et see paneb kliendi kasumlikult tegutsema ettevõtte huvides. Ehk teisisõnu, paneb… View Article
Kategooriad
Hoiatus: eesolev postitus võib muuta teid kergelt filosoofiliseks ning tekitada elumuutvaid mõtteid.  Elame ajastul, mil inimene on aru saanud, et kõige väärtuslikum resurss maamuna peal on aeg. Aeg on ainus vahend, mida me ei saa juurde teenida, osta ega tekitada. Kogu maailm on üles ehitatud just sellele, et see kõige väärtuslikum resurss saaks ära kasutatud võimalikult efektiivselt. Kuigi igaüks ei pruugi seda endale teadlikult tunnistada, sunnib keskkond meid kohanema kiireltareneva eluga ning selle tempoga. Sisuliselt tunneme me tänu tehnoloogia arengule, et jõuame iga saabuva päevaga üha rohkem korda saata. Öeldakse, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Inimese iseloom on… View Article
90FE40DD-137C-4761-B960-BA2535D30AC6
Kui suurem osa maale on niikuinii netis üleval ja Pokemon Go on populaarsem kui Facebook, siis kuidas peaks maailmas turundama midagi statsionaarset, vana ja originaalset? Järgnevalt paneme luubi alla Eesti ja välismaa muuseumid ning vaatame, kuidas on müüdud uut ja vana. Mida teeb Eesti? Eesti Kunstimuuseumi alla kuulub viis erinevat muuseumi: KUMU, Kadrioru Kunstimuuseum, Mikkeli Muuseum, Niguliste Muuseum ja Adamson – Ericu isikumuuseum. Kõik need viis muuseumi on erineva identiteediga. KUMU on viiest uusim ja parim näide ühest korralikust kunstimuuseumi identiteedist. Ta on Eesti Kunstimuuseumitest ainsana esindatud kõigis enimkasutatud sotsiaalmeedia kanalis. Postitused on tihedad nii KUMU enda kui ka külastajate… View Article
mõjuta ja mõista teiste otsuseid
Daniel Kahnemani raamat “Kiire ja aeglane mõtlemine” on kasulik lugemine igaühele, sest aitab mõista, kuidas inimese aju töötab. Kui mõistad, miks ja kuidas teised inimesed otsuseid langetavad, on seda nii töö- kui eraelus võimalik enda kasuks rakendada. Turunduse aspektist aitavad need teadmised kirjutada veenvamaid sõnumeid ja luua strateegiaid, mis alateadlikult tarbijat tootest/teenusest huvituma panevad. Raamatu järgi põhinevad inimese otsused kahel süsteemil. Tähele tasuks panna, et need ei ole ajus 2 eraldi eristatavat piirkonda, vaid pigem abstraktsed süsteemid mõistmaks aju tööd. Esimesse süsteemi kuuluvad kaasasündinud oskused, mis põhinevad suuresti instinktidel ja refleksidel. Teise süsteemi pädevusse kuuluvad tegevused, mis nõuavad teadlikku tahet… View Article