Viimase aasta jooksul on internetiavarustes löönud vahuseid laineid rakendus AdBlock, millega on võimalik kaotada ära (peaaegu) kõik internetis olevad bännerreklaamid. Kui aastal 2013 oli rakenduse kasutajate hulk marginaalne, siis tänaseks on AdBlock allalaadimiste hulk ületanud poole miljardi piiri ning igapäevaseid kasutajad on rakendusel umbes 60 miljonit (jämedalt 45 Eestit). Ameerika Ühendriikides kasutab AdBlocki lausa 28% inimestest ja vanusegruppidest rääkides on kõige usinamad reklaamiblokkijad 18-29 aastased noored (41%). Forbes avalikustas hiljuti, et nende digitaalse lehe külastajatest kasutab AdBlocki 20% ja DailyMail’il on vastav näitaja 12%.
Nagu numbrid räägivad, on inimesi, kes reklaame näha ei taha, päris palju. See on ka põhjus, miks Google, Microsoft, Amazon, Forbes, DailyMail ja paljud teised gigandid on viimase aasta jooksul avalikult nimetanud rakendust suureks probleemiks ning tegelevad aktiivselt selle vastu võitlemisega.
Probleemi tõi aga eriti teravalt üles Apple, kes teavitas, et nende uuel Safari browseril on sisseehitatud nö. native reklaami blokkija. Ja seda kõikides seadmetes – arvutis, mobiilis ja tahvlis. Kui natuke tagamaid uurida, tundub nende eesmärk olevat pigem jala tahapanek oma suurimale konkurendile Googel’ile, sest Safari laseb läbi reklaame, mis on tehtud läbi iAd’i (Apple’i enda reklaamiplatvorm).
Jättes aga kõrvale gigantide võimuvõitlused ja tulles tagasi väiksesse Eestisse, siis mida peaksid turundajad ja reklaamiagentuurid seoses AdBlock’iga tegema?
Esiteks ei tohi kindlasti paanikasse minna ning hakata bännerreklaame vältima. Kui vaadata numbreid, siis suur enamus inimesi näeb bännereid ning bänneritega jõuab endiselt suurte massideni suhteliselt heade hindadega. Samuti ei tasu unustada, et bänneritel on väga mängulised hinnastamise võimalused: alates näitamistest kuni reaalsete tulemusteni (maksad siis kui sinu e-poes teeb ostu inimene, kes on sinna sattunud läbi bänneri).
Kindlasti võiks aga bännerite puhul kasutada rohkem loovust ja mängulisust. Bännerid, mille eesmärk on vaid teistest “kõvemini karjuda”, jäävad kahjuks kordades alla huvitavatele lahendustele, mis pakuvad inimestele midagi enamat kui lihtsalt info.
Teiseks soovitaksin AdBlocki valguses hakata mõlema teistele digitaalsetele lahendustele. Palju on neid, kelle jaoks digi- ja integreeritud kampaania tähendab bännereid. Tegelikult võib aga hästi läbi mõeldud kampaania saada alguse näiteks printreklaamist, mis suunab kampaanialehele veebis.
Bännerite kõrval muutub üha populaaremaks ka AdBlock’ist mööda minev sisuturundus, kus erinevate väljaannetega koostöös saab luua sisukaid artikleid. Siin muidugi peab teadma, et kindlasti ei lasta üles artikleid, mille eesmärk on lihtsalt müüa ja mis eiravad ajakirjanduse häid tavasid.
Kolmandaks ja võibolla kõige tähtsamana soovitaksin hakata ettevõtetel looma oma kliendi- ja fännibaase. Olgu tegu siis püsikliendiprogrammiga või lihtsalt uudiskirja liitujatega, kuid kindel on see, et inimesed, kes soovivad sinult ise infot saada, tarbivad seda ka kordades intensiivsemalt. Oma andmebaase peab aga oskama hallata ja segmenteerida, sest tehes näiteks kampaaniat, mis on suunatud vaid naistele, ei tasuks seda saata meestele.
Kui segmenteerimine andmebaasi tasandil ei ole võimalik, võib mõelda alati ka lihtsamaid lahendusi. Näiteks pannes uudiskirja pealkirjaks “Ainult naistele!” ning mehed, kes selle uudiskirja saavad, mõistavad seda avamata, et neil pole seekord sealt midagi oodata.
Neljandaks võimaluseks on teha reklaamid, mida AdBlock ei blokeeri. Selleks on neil loodud tingimused, mida jälgides ei eemalda programm sinu bännereid. Tingimustega saad tutvuda siin: https://adblockplus.org/acceptable-ads#criteria
