DSCF1219

Meie disainer ja junior creative Rainer väisas mõned kuud tagasi mööda Aasiat ning lasi erialasel kretinismil seal toimuvast reklaamtegevusest mõned märkmed teha.


Brändi armastus

Jaapani suuremates linnades ringi jalutades oli suhteliselt selge, et inimesed ei kanna nö. “no brand” riietust. Eestis üldlevinud nö “suvalised tennised”, “random püksid” ja muud sellist oli täielik rariteet. Ka kõige tavalisemale triiksärgile, mõne vanema härrasmehe seljas, oli ära peidetud Tommy Hilfigeri või Ralph Laureni embleem. Rääkimata noortest, kes olid üleni mässitud adidase, New Balance’i ja Vansi brändingute sisse. Inimesed ei taha ebakvaliteetset ja kahtlastel asjaoludel valminud riiet. Bränd on kommuun, logo on sõnum ja see räägib inimestele kes sa oled. Arenenud riikides ei taha keegi olla “random riidest tennis”.


Reklaampinnad

Kolme nädala jooksul ei kohanud linnapildis põhimõtteliselt MITTE ÜHTEGI (jah 0!) (okei mõni võibolla oli ka) traditsioonilist prinditud outdoor reklaami. Ilma kellade ja viledeta niisama asju tänavale tõsta ei ole lihtsalt mõtet. Kõik, mis tänavatel midagi reklaamis, oli sätitud suurtele ja veel suurematele ekraanidele ja valguskastidele. Kõik põles ja vilkus. Neoonreklaamid, valgustitega kaetud kõrghooned, gigantekraanid on aegade jooksul muutunud selliste linnade identiteedi osaks. Need ekraanid ei olnud mingid Foorumi peal Vapiano reklaami loop’ivad ekraanid. Need ekraanid olid kuradi 3. korruselise maja suurused 4000000k pilti edastavad maailmaimed. Ainus kõige tavalisem välja prinditud reklaam, mis elus oli, liikles käest kätte ja kandis nime flaier. 


Leidlikud lahendused

Kui sa oled reklaami teinud nii kaua nagu seda on tehtud Jaapanis, siis sa tead, et kleebitud A4 trammiaknale ei ole enam jätkusuutlik lahendus. Põnevaimad lahendused olid peidetud metroodesse. Inimene on paigal ja sundasendis metroorongis ning on sunnitud reklaami tarbima. See on lihtsalt parim koht, kus talle burgerit maha müüa. Teatavasti aga on rongid paksult inimesi täis. Nii täis, et sa ei näe seal oma enda jalgugi. Rääkimata mõnest reklaamsõnumist kuskil “tootjale mugavas kohas”. Seetõttu olid levinumad reklaampinnad rongi laes ehk kohas mida näeb iga reisija. Vagunite laed olid suuri reklaame täis kleebitud. Ilusad, värvilised, jõulise tüpograafiaga ja klaarid. Seisad seal ja hingad seda sisse.

Aga kui sa tahad rongis videot näidata? Seda ei saa ju lakke kleepida. Worry no more! Jaapanlastel on lahendus. Pimedates metrootunnelites rongi akende taga projekteeris rong liikuva pildi tunneli mustale seinale. Jep! Uue adidase jooksutossu reklaamklipp saatis mind iga kord, kui rong taas pimedasse tunnelisse sisenes. Ilus, särav, värviline pilt akna taga kiviseina peal…200 km/h.


Disain

Jaapanlastel on ülihea maitse. Ükskõik kui suvalise ettevõtte reklaam ka ei ole, “pööblile” suunatud sõnum ja kõik muud ettekäänded, mille taha kodumaine halb väljanägemine koguaeg poeb. Jaapanis olid reklaamid ilusad. Suured tekstid, puhtad taustad, palju ilusaid värve või täielikult must-valge ja traditsiooniline. Loomulikult oli palju kasutatud illustratsiooni ja animatsiooni. Ka kõige tavalisemas ravimireklaamis sihtrühmale vanuses 92–114…või kui vanaks need jaapanlased elavadki.


Kiiksune tähelepanek

Kõige kiiksusem tähelepanek, mis reklaamimaailmas silma (õigemini kõrva) jäi, oli kohaliku reklaamitööstuse armastus ülimalt peenikeste naishäälte vastu. Kogu raadioreklaamindus + keskuste siseraadiote reklaamindus on üles ehitatud lapselikele naishäältele. Kui keelest aru ei saa, on see natukene häiriv kõrge pinin. Umbes nagu siis kui oma pruudi vanematele esimest korda külla lähed ja oled nii närvis, et ei kuule mitte midagi. Peale kõrge pinina. Need samad naishääled muutusid tänavatel ka füüsilisteks kehadeks umbes kella 21–22 paiku. Nad olid alati nii ilusad, sõbralikud ja soojad. Võib-olla sellepärast nad saavadki nii palju tööd reklaamide sisselugejana…

I+could+use+the+protein+_6e140685eaee6f63b41af5335954ebac

Millest sõltub hea tiimitöö? Sõltub see suurest kogemustepagasist, vanuste erinevustest /sarnasusest või hoopis kollektiivi kuuluvate inimeste iseloomudest? Usun, et iga eelnevalt nimetatud faktor on hästi toimivas kollektiivis oluline, kuid üks olulisemaid on meeskonna omavaheline kommunikatsioon. Iga kollektiivi kiirus, efektiivsus ja töökvaliteet sõltub eeskätt nende kommunikatsioonioskusest. Parimad grupid suudavad üksteise mõttekäike ette aimata juba poole lause pealt ja esitatavat ideed hetkega mõista. Sellisel tasemel vilumus saavutatakse tihti pika koostöö tulemusel aga harvem ka kohese “klapi” olemasolul. Aga mida teha kui teineteise mõistmine ei ole kerge tulema, projektijuht ei mõista disaineri ettepanekuid, copywriter kirjutab liiga segaselt ning loovjuht lihtsalt ei suuda oma ideed arusaadavalt edasi anda?

Järgnev harjutus, mida tutvustame, on üks paljudest, mis aitab erinevatel kollektiividel paremini mõista, kui raske ülesanne on juhtida inimesi, kuidas jaotada projekti väikesteks ülesanneteks, prioritiseerida ja edastada need ülesanded ülejäänud meeskonnale nii, et saavutada parim lõpptulemus.


Harjutus
Aeg: umbes 1 tund.

Moodustage neljaliikmeline tiim või tiimid, kes omakorda jaotuvad paarideks. Seejärel eraldage paarid nii, et nad teineteist ei näeks ega kuuleks.

I paar
Saab endale viis märkmepaberit, kirjutusvahendi ja paberi, mille peal on harjutuse läbiviija loodud joonis.
Paari ülesanne on analüüsida etteantud joonist ja kirjeldada seda võimalikult täpselt vaid 10 lause ja viie märkmepaberiga.
Paaril on iga märkmepaberi täitmiseks üks minut ja ühele lipikule võib kirjutada vaid kaks lauset.
Iga minuti möödudes annab paar oma märkmepaberi harjutuse läbiviijale.

II paar
Teine paar saab endale kirjutusvahendi ja tühja paberi.
Paari ülesanne on võimalikult täpselt taasluua esimese paari poolt kirjeldatud joonis nende märkmepaberite põhjal.
Paar saab iga minuti tagant uue uue märkmepaberi juhtistega.

Kokkuvõte

Kui harjutus on lõppenud, siis kutsuge kaks paari taas kokku ning laske neil võrrelda lähteülesannet (joonist) ja märkmeid loodud lahendusega. Esimese paari ülesanne on seletada miks nad otsustasid märkmepaberitele just nii info kirja panna ning teine paar peab seletama miks ja kuidas nemad said esimese paari märkmetest aru. Sellise arutluse käigus selgub, millised on tiimi kommunikatsiooni nõrkused ning saab üheskoos leida viisid kuidas neid tulevikus vältida.

Screen Shot 2017-05-11 at 10.31.20

Nädal tagasi kirjutas Best Marketing artikli sellest, et ärikonsultandid trügivad reklaamiagentuuride turule (loe lähemalt siit). Enne seda üllitas samal teemal artikli reklaamiajakiri Advertising Age (loe lähemalt siit).

Esimest korda kuulsin ma ärikonsultatsiooni- ja reklaamivaldkonna lähenemisest kaks aastat tagasi Cannesi reklaamifestivalil, kus Sir Martin Sorrell selle stsenaariumi reklaamitööstusele välja käis. Tahame seda või mitte, aga tõenäoliselt liiguvad konsultatsiooni- ja reklaamiäri teineteisele lähemale ka Eestis. Küll võibolla mitte nii kiiresti ja nii suurelt kui see toimub Ameerika Ühendriikides või Hollandis, aga kindlasti toimuvad muutused meilgi.

Alates veidi kaugemast ajast kui reklaami- ja meediaäri teineteisest eemaldusid ja lähemast ajast kui traditsiooniline ja digitaalreklaam oma tegemistele joone vahele tõmbasid, on praegune ärikonsultatsiooni- ja reklaamiteenuste äride lähenemine üsna loogiline samm. Eriti selles valguses, kus reklaami- ja meediaärid on oma jõude ühendamas ja iga turunduskampaania vajab oluliselt tugevamat eel- ja järelanalüüsi kui ükski reklaamiagentuur seda täna pakkuda suudab. Ja veel sellisena, et seda iga turundusjuht ka lugeda oskab. Samamoodi ei suuda konsultatsioonifirmad ise hakata üleöö pakkuma loovteenuseid ja isegi kui hakkavad, siis jäävad nad vähemalt esialgu üsna keskpärasteks.

Seega läheb pigem käiku 1+1=3 stsenaarium, kus ärikonsultantide sisenemine reklaamiärisse toimub pigem kas reklaamiagentuuridega ühinemise või üleostmise teel.

Sisuliselt tähendab aga ärikonsultatsiooni- ja reklaamivaldkonna lähenemine seda, et lahendused, mida pakutakse kliendile, muutuvad kvaliteetsemaks ning tippjuhid hakkavad rohkem huvi tundma turundus- ja müügiosakonna tegemiste vastu. Samuti kogutakse ja analüüsitakse rohkem andmeid, pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu kliendikogemusele ja alles seejärel kaasatakse loovtiim, kes lõpplahendusena loova ja eristuva reklaamikampaania valmistab.

Üks asi veel. Kõik see muudab ärikonsultatsiooni hinda odavamaks ja loovtööde hinda kallimaks, kuna tekib ärikonsultantide ülejääk ja loovinimeste defitsiit.

Aga see kõik on vaid minu isiklik arvamus. Eks peatselt ole näha, mida tegelik elu toob.

Margo Kütt

Imagine asutaja